top of page
Search

Folaat versus foolhape - mis vahet neil on?

Folaat ehk B9 vitamiin.


Foolhape ehk folaadi sünteetiline vorm.



"Kui sa rasedust planeerid, pead kindlasti foolhapet võtma hakkama" - see on esimene nõuanne, mida tavaliselt fertiilses eas naistele antakse. See soovitus ei ole kaugel tõest, küll aga on asju, mida foolhappe ja folaadi kohta peaks teadma.





Esiteks, folaat on vitamiin , mida leidub naturaalsel kujul taimedes. Eelkõige on folaatiderikkad näiteks rohelised lehtköögiviljad ja kaunviljad. Folaat, mida saadakse toidust, on selle kõige paremas vormis ning sellest ei saa üleküllust tekkida. Tema imendumine on küll madalam kui sünteetilisel foolhappel, aga piisavas koguses folaatiderikaste köögiviljade tarbimisel selle puudust ei teki.



Folaadid osalevad DNA sünteesis ning seeläbi mängivad olulist rolli rakkude uuenemisel. Sellest tuleneb ka olulisus loote normaalsele arengule - folaatide puuduse korral suureneb risk loote väärarengute tekkeks. Ka on leitud, et madalam tase raseduse ajal on seotud lapseea hüperaktiivsuse ja õpiraskustega.



Sellepärast soovitatakse rasedatel ja last planeerivatel naistel võtta juurde lisandina foolhapet. Tänu sellele üldlevinud soovitusele, on näiteks neuraaltoru defektide esinemissagedus märgatavalt vähenenud. Küll aga peaks olema teadlik, et foolhape ei ole sama, mis folaat. Foolhape on keemiliselt erineva strukruuriga ning seetõttu sekkub folaatide ainevahetusse. Foolhappe kõrges doosis võtmine võib varjata vitamiin B12 puudust ning tõsta riski kasvajate tekkeks.



Sellepärast peaks alustama eelkõige täisväärtuslikust toitumisest ning vajadusel eelistama preparaate, mis on folaadi vormis (see nõuanne ei laiene neile, kel on ainevahetuslik folaatide omastamise häire, siis võib foolhape oma kohal olla).


34 views0 comments

Comments


bottom of page