Braxton Hicksi kokkutõmbed, mida vahel nimetatakse ka libatuhudeks või ettevalmistavateks kokkutõmmeteks, on raseduse normaalne osa. Need kerged emaka kontraktsioonid on nime saanud Briti arsti John Braxton Hicksi järgi, kes kirjeldas kokkutõmbeid esmakordselt 1872. aastal. Kuigi need võivad olla ebamugavad, ei ole kokkutõmbed tavaliselt valulikud ega viita sünnituse algusele.
Braxton Hicksi kontraktsioonid algavad tavaliselt raseduse teisel trimestril, kuid mõned naised võivad neid kogeda alles kolmandal trimestril. Tavaliselt tuntakse neid emaka pingesse minemise või kõvenemisena, mis võib kesta 30 sekundist kuni kahe minutini. Need võivad ilmneda ebaregulaarselt või teatud mustriga ning esineda sagedamini pärast füüsilist aktiivsust, vähest vedeliku tarbimist või seksuaalset tegevust. Mõned naised võivad kogeda Braxton Hicksi kokkutõmbeid sagedamini kui põis on täis.
Erinevalt päris tuhudest, ei põhjusta Braxton Hicksi kokkutõmbed emakakaela avanemist.
Need lihtsalt valmistavad emakat ette sünnituseks. Arvatakse, et sellised kokkutõmbed aitavad emaka lihaseid toniseerida ja soodustavad verevoolu platsentasse. Siiski on oluline märkida, et kuigi Braxton Hicksi kokkutõmbed on normaalsed, võivad need olla ka märk vedelikupuudusest või ülepingest. Harvadel juhtudel võivad need olla ka enneaegse sünnituse tunnuseks, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu kontraktsioonide sageduse või intensiivsuse muutustele.
Mõnel naisel võivad Braxton Hicksi kokkutõmbed olla ebamugavad või isegi valusad. Ebamugavustunde leevendamiseks on oluline puhata, tarbida rohkelt vett ja katsetada asendimuutust. Abi võibolla ka lõõgastustehnikatest, nagu sügav hingamine või sooja vanni võtmine. Üldiselt on nii, et kui tegu on libatuhudega, siis need lõõgastumise ajal harvenevad või kaovad sootuks. Eriti hea on seda testida vannis käimisega - kui tegu on päris sünnitustegevusega, siis vannis käimise peale kokkutõmbed harvemaks ei jää.
Tasub aga teada, et üldiselt on Braxton Hicksi kokkutõmbed raseduse normaalne osa ega vaja meditsiinilist sekkumist. Siiski on oluline, et naised pööraksid tähelepanu oma kehale ja teataksid oma ämmaemandala kui kokkutõmmete sagedus või intensiivsus muutub.
Võta kohe ühendust ämmaemanda või arstiga, kui enne 37. rasedusnädalat esinevad koos emaka kokkutõmmetega järgmised kaebused:
regulaarsed emaka kokkutõmbed üle 4 korra tunnis;
valu alakõhus või seljas, menstruatsioonile sarnased krambid ;
veritsus või määrimine tupest;
vesine, limane või verine eritis tupest.
Verejooksu korral tuleb alati pöörduda kontrolli. Aga kui muud kaebused (alakõhuvalud, limane eritis tupest, regulaarsed kontraktsioonid) esinevad pärast 37. rasedusnädalat, siis võivad need olla märk peatsest sünnitusest ning sel juhul tasub oodata regulaarse sünnitustegevuse väljakujunemist enne haiglasse suundumist. Kahtluste korral tasub pidada nõu ämmaemanda või arstiga.
Kui sul tekkis küsimusi seoses raseduse või eesootava sünnitusega, siis võta meiega ühendust või osale meie põhjalikul "Koos partneriga sünnituseks valmis" live veebinaril või soeta kursuse salvestus meie e-poest!
Kommentare